Tá ið tú/vaknar/vakna. Hann var bundin. Framman fyri mær er ein maður, eg ikki kenni. Hann tykist at kenna meg. Resentment? Hvat? Eg minnist ikki... Hatta. Vantandi styrki í kroppinum. Og kroppurin hjá mær er ein heitt. Líkið er løgið. Ikki gott. Bara at vera norttur/noydd fær meg at kenna meg, sum eg fari at klára meg.